Saturday, August 1, 2009

My heart cries.

English Camp oli vägev, sest paljud südamed said muudetud. Ma nägin, kuidas mingil uskumatul kombel silmnähtavalt asjad paranesid: südamed avanesid, emotsioonid avaldusid, rõõm sisenes. Need on need hetked, mil KEEGI ei saa kahetseda seda, et ta on Jumala oma ellu vastu võtnud. Mina igatahes mitte. Ma olen üha enam ja enam taipamas, et PALVE on see, mis muudab, loeb ja parandab. Me ei tohi seda unustada.

Viimaste päevade jooksul, alates mingist hetkest English campis, olen kõige selle võrratu ja imelise kõrval kogenud tohutut valu, ahastust ja kurbust. Ma tean, millest see algas.

Ef 6:12Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.

Kui me mil iganes viisil otsustame võidelda headuse poolt, siis peame teadma, et kurat ei jäta seda märkamata ning ta püüab kõikvõimalikel viisidel purustada Jeesuse tööd.

Ma tean, kelle poolel ma seisan. Meil on võit juba käes. Ma leian lohutust Jumalalt. Vahetpole, kui kaua see olukord veel kestma peab, ma tean, et Jeesus on maksnud hinna minu koorma eest juba ammu.


Palveta minu eest.Selles on vägi.

No comments:

Post a Comment