Hea on vahel jõuda sellisesse punkti, kus tunned, et kõik siin Päikese all on tegelikult ikka nii tühine ja saada aru, et Jumal ainsana omab elus tõelist väärtust ja ilma Temata poleks meie elul erilist sisu.




Hing ja vaim ilma Jumalata on nagu inimene, kes on jäänud maailma üksinda: ta võib õigupoolest minna restoranidesse ja poodidesse ning vedada endale koju kõik vähegi kõlblikud hõrgutised, maiustused ja delikatessid; jalutada raamatukokku ning ilma kellegi loata omistada hunnikute viisi raamatuid; kõndida sisse mõnest emt-poest ning võtta endale kõik seal leiduvad tehnoloogiasaavutuste produktid; lüüa puruks hoonete aknaid-uksi, ilma et keegi oleks välja tegemas või trahvikviitungit lehvitamas; mängida Vanemuise kontserdisaalis loata klaverit; kõndida üle kaarsilla ilma, et keegi kaamerate taga sind jälgiks; varastada riietepoest Adidase tosse ning Armani prille ning teha mida iganes muud vähegi tol hetkel võimalikku..Aga ilmselge on see, et inimene üksinda ei oleks sellegipoolest sellise olukorra üle õnnelik. Kõik need "võimalused", mis tal avaneksid, ei omaks enam tähtsust. Ta oleks üksinda. Tühi. Eesmärgitu. Rahuldamatu. Õnnetu. Mõttetu. Kõik see, milles inimene inimlikult suudaks sellises olukorras veel mõtte leida, oleks tegelikkuses tühine.

1Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnad.
²"Tühisuste tühisus," ütleb Koguja,
"tühisuste tühisus, kõik on tühine!"

8Kõigist asjust, mis väsitavad,
ei suuda ükski rääkida:
silm ei küllastu nägemast
ja kõrv ei täitu kuulmast.