[---]Sajab ja sajab.
Sajab sadades sadamates.
Sajab salaja ja avalikult.
Sajab ühteaegu ja järjekindlalt.[---]


Artur.

Nad olid siin.
Korraks. Sõid ja puhkasid.
See kõige kallim
meessugu minu elus.
Mõni tund möödub elus kiiremini kui teine.





Ja ilmselgelt mulle kuluks üks Canoni peegelkaamera ära.

Kopeerisin mõned lõigud järgnevalt aadressilt: http://www.perrynoble.com/2007/09/11/nice-christian-boys-and-girls-make-me-sick/

We don’t need anymore “nice” Christian boys and girls…we need men and women who are madly and passionately in love with Jesus…who have a Philippians 3:10-11 mindset, who take Hebrews 12:2 view in life, who realize Philippians 2:5-11 was the BOLDEST move ever made and who want Matthew 22:36-40 to be true in their own lives.

Someone who is in love with Jesus just doesn’t care–they do not care if they are single, they want what Jesus wants for them. They do not care what people think about the type of house they live in or the kind of car they drive…they just want to see Jesus lifted up–even if that means sacrifice. They do not care if they are blogged about and/or ridiculed–they want to know Christ more and more and are willing to do ANYTHING He asks them to do.

Question–is there anything that God is calling you to do? Anything you need to stop doing? Anything you need to start doing? What is it that is going to take you from being a “nice” follower of Jesus to becoming someone who is radically in love with Him?

I want to be known as a Jesus lover…someone who is passionate about JESUS!

Istusime ühel õhtul Avega surnuaias suvalisel pingil haua peal. Ave sõi seal kooki ja lugesime A. Kasemaa veidraid luuletusi. Kuidagi irooniline vaatepilt mu meelest.

Ma usun, et oled nõus väitega, et me kõik leiame probleeme ja muud tühist, mille üle muretseda ja millest endale valumõtteid tekitada. Nagu Avegagi arutasime, peaks mõneks ajaks kusagile Indoneesiasse või Aafrikasse minema, et mõista, kui väiksed on meie probleemid nende inimeste omadega võrredles, kes seal vaesuses virelema peavad. Kui me siin Eestimaal elades ei pea igal päeval mõtlema sellele, kust puhast joogivett saada või süüa leida, siis peaksime olema väga õnnelikud inimesed.


Mõni ütleks selle peale: Some days you feel like you can conquer the world and some days just don't.
Võibolla inimlikult nii ongi, aga meil on ju Jumal.

Sügis juba käes. Ja jalas.

Sel aastal olen isegi suutnud märgata Tartu sügist. Ilmselt eelmisel aastal olin septembris ametis pigem tänavate äratundmisega, kui puulehtede jälgimisega. Ju sealt see erinevus tulebki. Eile oli hästi ilus üksinda Vallikraavis kõndida ja kui pärast linna tagasi jõudsin, ostsin vanalt õues istuvalt memmelt ühe värske õuna. Kuidagi sõbralik oli teine. Tuju oli jalutada veel seal, kus parasjagu juhtus, ja muuseas avastasin ühe pingi, kuhu kunagi võiks istuda. Kunagi siis, kui ma sealkandis üksi ei pea jalutama. Jäädvustasin oma telefoniga ühe hägusa pildi ka hetkest, mil arvatavasti ema ja laps puu all sügist tunnetamas käisid.

Õhtul tuli tädi külla ja tegin kohupiimakooki kirsside ja purukattega ning makrasalatit. Iris oli hästi tubli ja koristas toad ära. Armas ja hea oli olla.

Täna hommikil käisime Irisega Kolgatal lapsi hoidmas. Kuskil 10 last olid meie taltsutada. Paljud olid hästi aktiivsed ja küll üks lõhkus teise ehitatud maja ära ja teine sai kolmandalt haiget. Mitmeid kordi paari tunni jooksul tuli neid lepitada ja panna teiselt andeks paluma.Eriti armas oli see, et nad üldiselt olidki valmis üksteiselt andeks paluma. Piibel ju ütleb ka, et ^{Lk 7:47}"Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut."

Armastage siis palju!