Laulsime, instrumentisime. KUS avas uksed. Meid oli neli. Oli hea. Oli üllatavalt hea.
Pärast jooksin. Ühe ringi ainult. Ja siis kõndisin väljal. Sellel rohelisel. Jalgpallistaadioni tuli ei kustunud enne. Rääkisin Jumalga. Oli hea. Oli üllatavalt hea.

Inimene mõtleb, aga Jumal juhib samme. See on hea. See on üll...

Paneksin paar ilusat rida kirja ja siis paar koledamat ka, aga kuna ma ei hakka ennast jälle avalikult reflekteerima, siis kirjutan selle laulu sõnad, mida taas kuulan ja kuulan jälle. Saagu see tõeks minu ja Sinu elus:

When peace, like a river, attendeth my way,

When sorrows like sea billows roll;

Whatever my lot, You have taught me to say,

It is well, it is well with my soul.

http://www.youtube.com/watch?v=cPPSG_SpojY&feature=related

Mul on hea Jeesuses. Mujal mitte.

Ra.

Mind vapustab,
et muremõtteid
loeb lambita siin paberil
kesk raskeid raamatuid
nii kaua
üks ingel
üle kitsa laua
kuupaiste kumas
kummargil.

B. Alver

Keldrikakand kena kakand, keldris söönd ja keldris kakand.

Aga kus peaksin mina olema?