Wednesday, September 23, 2009

Liiiiisa.


Nonii. Liisa on mu üks ainsamaid blogi-lugejaid või ma eksin? :)

Tema auks kirjutan nüüd, et ta elu kolme sekundit sisustada!!!

Igatahes. Koolis oli päris lõbus. Ma arvan, et hakkan järgmisel aastal igasugu Paavosid ja Möldreid ja Kreisusid igatsema. Nad on midagi erilist suutnud edasi anda. Midagi positiivset ja INIMLIKKU.

Ma teinekord imestan ise ka, et ma ühe koolitunni jooksul suudan nii palju jabur(d)usi korda saata. Ma olen 18 aastane ju siiski. " KÜÜNARNUKID LAUALT ÄRA, Anna, Liisa ja Mari- te olete siiski abituriendid!!" XD

Peale osadusõhtut panin Taavi Pautsu autol signa tööle. See polnud üldse raske- pidi lihtsalt hakkama teadlikult pagasnikut (ma ei oska seda sõna kirjutada) lahti tegema ja juba see undaski. Ütlesin Taavile ka ja tema pani asjad jälle kontrolli alla. mmmmm. Ma ikka ei saa rahulikult olla.



Liisa saatis täna mulle ilusa laulu, kuula seda. Ma kuulasin oma 4-5 korda.

Rufus Wainwright - Across The Universe

http://www.youtube.com/watch?v=H71Fv3PcQQY&feature=fvste3


Üks asi veel. Liisa, palun söö homme ja võta õlivõileibu kaasa. Aitäh!
Hau.

Thursday, September 17, 2009

I am weak but You aren't,

Kuuula. Kuuula. Kuuuula. Kuula. Kuula. Kuula.

http://www.youtube.com/watch?v=9rJJwGgmFTA





Liisa Kolk, Sa oled kallis mulle.

Sandra Kelt, Sa oled kallis mulle.

Liisa Koppel, Sa oled kallis mulle.


Anna Maria Koppel, Sa oled kallis mulle.

Liis Usin, Sa oled kallis mulle.

Mari Metsamaa, Sa oled kallis mulle.

Iris-va-sotu Mäemets, Sa oled kallis mulle.

Ja Mirru, Sina ka!

+ paljud veel, aga täna on nende päev.




"A true friend can see the hurt in your eyes..while everyone else is fooled by your smile."
R.

Tuesday, September 15, 2009

You're the reason that I live.


Ma pole kaua kirjutanud. Lisaks ajapuudusele võin tõdeda, et võimalik, et polegi palju, millest tahaksin kogu maailmale ..või siis osakesele sellest, jagada. Kuid siiski. Kõik on uus septembrikuus.

Kool algas. 12ndasse klassi oli isegi veidi meeldivam astuda kui varem, siiski viimane ju. Kõik minutid, mis koolis veedan, lähenevad 20ndale juunile- lõpetamisele. Iseenesest ei ole asi üldse nii hull ja kindlasti kunagi kahetsen, et ootasin 'suureks saamist' , sest nii lihtne on ju praegu elada ja olla ema-isa ' laps' .

Anna Maria, Iris ja Liisa läksid mandrile õppima. Ja Mari läheb peagi järele. See peaks olema loomulik, et tunnen nagu minagi peaksin nüüd kusagile minema. Imelik on püsida siin, kus enam mitmeid kalleid pole. ÕNNEKS, pole ma siiski üksi. :) Ma püüan endale selgeks teha, et see 1 aasta Saaremaal peab olema minu väljakutse, pühendumine uutele inimestele ja Jumala tahtele. Tihti ma unustan oma kiirete nädalate sees ära, et IGA nädal on väärtuslik ja täis erinevaid võimalusi, mis tihtipeale märkamata jäävad. .. Kui ma vaid saaksin teha midagi, mis ei oleks tüüpiline ning igapäevane, vaid hingamine haigetele hingedele.



Seoses kooliaasta algusega tekkis mitmeid muresid. Ma teadsin, et 12 klass võib osutuda parajaks väljakutseks, samas ma ei tahtnud muusikakoolist päris loobuda ning lisaks tundsin vajadust mingisuguse trenni järele. Ma ei suutnud välja mõelda päevaplaane, et neid asju sättida nii, et kõik oleks tehtud ja mina ise ka seejuures ellu jääksin. Ma küsisin mõnedelt inimestelt nõu, sealhulgas ka oma kallilt vanaisalt. Ta ütles, et võib palvetada selle pärast.
Ma ei suutnud ikka veel leida ideaalset aega oma viiulitundide jaoks. Ühel pühapäeval Heldi ütles, et ehk saaksin teha kaks tundi järjest- see tähendanuks, et oleksin käinud ainult esmaspäeval viiulitunnis. Ma olin ise ka sellist võimalust hetkeks kaalunud, aga ma ei uskunud, et õpetajale see meeldiks. Samal päeval rääkisin õpetajaga ja enne, kui mina midagi selle mõtte kohta mainida olin jõudnud, tõi tema ise selle variandi esile. Ma sain ülirõõmsaks. JUMAL ei hiline kunagi!
Isegi, kui mõni peab sellist 'asjade-kokkulangevust' tavaliseks nähtuseks ning arvab, et see on kõigest lapsikus lugeda välja igast detailist Jumala kätetööd, ei kavatse mina liigitada selliseid taevaseid juhtimisi mingite 'saatuse' siltide alla. See oleks sama hea, kui õelda kellelegi: "Ole mõistlik, ära näe selles päikeseloojangus ilu ning pisaras võlu. " ..

Laupäeval oli Siionis suur ülistusõhtu. Algas kell 14 ja lõppes kuskil 21:30. Võimas. Eriliselt nautisin Timo Lige ülistust. Ma sain nutta. See oli hea. Jumala palge ees saavad murtud südamed parandatud ja mured kustutatud.
Innustav on teada, et Jumal ei ole meie kõrval ja meis tegutsemas ainult sellistel suurtel ja võimsatel koosolekutel. Isegi täna, meie kooriproovi alguses, mil mängisin ülistuslugusid, et alustada palve ja kiitusega, tundsin midagi erilist ja kosutavat. Iga päev on kingitus.




You hold my world in the palm of Your hands. And I am Yours forever!

http://www.youtube.com/watch?v=mY8jwrXUByQ


Ma võtan nüüd hetke, et palvetada Sinu pärast, kes Sa seda siin loed.
Astra.